Narva on pika ajalooga linn, mida on valitsenud nii taanlased, sakslased, venelased, rootslased kui ka eestlased. Kui oled Narva raekojahoonesse tulemas, siis tea, et see pole pelgalt maja. Narva raekoja käskis ehitada Rootsi kuningas Karl XI ja see valmis Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti järgi. Raekoja ehitamist alustati 1668. aastal ja valmis sai see 1671. aastal, mil raekoja torni tippu paigutati kurg – maalermeister Grabbeni kullatud sepistöös tuulelipp.
Narva Raekoja platsi arhitektuurilisse ansamblisse kuulusid lisaks raekojahoonele veel ka börsihoone, linnaapteek ning jõukate rootsi linnakodanike elumajad. Paraku kannatas Narva väga suuri kahjusid II maailmasõja ajal, 1944. märtsis, mil nõukogude väed Narvat pommitasid ja peaaegu kogu vanalinna hävitasid. Kogu linna rootsiaegne suursugusus pühiti maamunalt. Narva on aegade jooksul tegelikult korduvalt põlenud, ent peaaegu iga kord on linn taas uuesti üles ehitatud. Kuni nõukogude okupatsioonini, mil punavõim seda enam ei teinud. Sõjategevuse lõppedes linna naasnud inimesed leidsid eest vaid kunagise Läänemere barokkpärli varemed. Nii ongi kogu Raekoja platsi kompleksist tänaseni säilinud ainult raehoone ise.
10. augustist on avatud Narva raekojas aga midagi täiesti enneolematut. Ekspositsioon „Vana-Narva uus elu“ äratab ellu linna kunagise uhkuse, kasutades selleks virtuaalreaalsust. Siin on sul võimalik proovida virtuaalreaalsusprille ja minna ajarännakule. Leiad end ühtäkki 17. sajandi Narva raekoja platsilt ja saad kõndida mööda Vana-Narva tänavaid. Tule vaata, missugune nägi Narva välja ajal, mil ta oli oma hiilguse tipul!
Lisaks saad kasutada tahvelarvuteid ja vaadata fotosid ning 3D-pilte põnevaimatest hoonetest ja tutvuda linna sõjaeelse eluga tervikuna. Seintel on kaks ülisuurt paneeli kombatavate makettidega. Ühel neist on 3D-prinditud Vana-Narva mudel, mis valmistatakse Narva Muuseumile kuuluvate Fjodor Šantsõni pabermaketi ja Narva linnuses asuva J. Kaljundi ning O. Kivisalu ajalooliselt tõetruu Narva maketi alusel. Teisel on Vana-Narva turuplatside fassaadide lõiked.
Ajarännakul jutustatakse ka kirevate elulugudega narvakate lugusid. Vahest on isegi põnevam kogeda Narvat kellegi teise silme läbi? Kas sa tead, kes olid näiteks Lavretsovid ehk Narva metseenid? Või miks on Narva vanalinnas Sergei Lavretsovi nimeline tänav?
Sergei Lavretsovi algatusel ja toetusel rajati Narva kohalik sünnitusmaja. 1869. aastal abiellus Sergei Glafiraga, kes nakatas teda kunstipisikuga. Koos kogusid nad teoseid Venemaalt ja Lääne-Euroopast, kunstnike ateljeedest või kunstikaupmeestelt ning toetasid ka Eesti kunstnikke. Kui kogunenud oli juba märkimisväärne hulk teoseid, otsustasid nad oma kodu kord nädalas kõigile külastajatele avada. Pärast Glafira surma 1913. aastal avatigi nende endises kodus muuseum ning sellest sai toonase Vene tsaaririigi üks juhtivaid ja põnevamaid provintsiaalmuuseumeid. Kuigi Rüütli tänaval asuv hoone hävis II maailmasõja ajal ning mitmed teosed kas hävisid või kadusid, õnnestus suur osa sõja eel muuseumile kuulunud kunstikogust päästa. Tänapäeval asuvad mitmed teosed Narva muuseumi kunstigaleriis. Külasta ka Narva Muuseumi ja uuri, millised teosed kaunistasid rohkem kui sada aastat tagasi perekond Lavretsovite kodu.
Lavretsovite ja paljude teiste kohalike lugude abil võid avastada täiesti uusi külgi Narvast, kogeda ajalugu läbi toonaste elanike silmade, lahendada põnevaid ülesandeid ja külastada kohti, millest mõned tänaseni ka päriselt Narvas alles on. Oled oodatud nii perega kui kogu klassiga! Narva raekoja hoone asub aadressil Raekoja plats 1 ja on avatud iga päev. Ekspositsiooni avamisajad saab vaadata lingil.
Virtuaalne Vana-Narva ekspositsioon loodi projekti „Vana-Narva uus elu“ raames, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ning rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.