10. augustist on avatud taastatud Narva raekoja hoones midagi täiesti enneolematut – virtuaalreaalsusekspositsioon „Vana-Narva uus elu“, mis äratab ellu linna kunagise uhkuse.
Narva on pika ajalooga linn, mida on valitsenud nii taanlased, sakslased, venelased, rootslased kui ka eestlased. Iga sajand on Narvat muutnud. Korduvalt põlenud ja maha põletatud linn on peaaegu alati uuesti üles ehitatud – kuni nõukogude okupatsioonini, mil seda enam ei tehtud ja II maailmasõja tegevuse lõppedes linna naasnud inimesed leidsid eest vaid kunagise Läänemere barokkpärli varemed. Nüüd saab virtuaalreaalsusprillide abil minna ajarännakule leida end ühtäkki 17. sajandi Narva raekoja platsilt, kõndida mööda Vana-Narva tänavaid ning imetleda, missugune nägi Narva välja oma hiilguse tipul. Tahvelarvutitest saab vaadata fotosid ning vana Narva 3D-mudeli ja tutvuda linna sõjaeelse eluga tervikuna. Ühe osana ekspositsioonist on seintele paigaldatud kaks suurt paneeli katsutavate Vana-Narva makettidega. Üks neist on 3D-prinditud Vana-Narva mudel, mis valmistatakse Narva Muuseumile kuuluvate Fjodor Šantsõni pabermaketi ja Narva linnuses asuva J. Kaljundi ning O. Kivisalu ajalooliselt tõetruu Narva maketi alusel. Teisel on kujutatud Vana-Narva turuplatside fassaadide lõiked. Neid täiendavad vaegnägijatele mõeldud tekstid.
Lisaks arhitektuurile jutustatakse tänapäevase tehnoloogia abil ka kirevate elulugudega narvakate lugusid, mis aitavad avastada Narvat täiesti uue nurga alt ehk kogeda ajalugu läbi toonaste elanike silmade. Üks neist on näiteks vallutamatu Narva looja Erik Dahlbergh – üks oma aja kõige haritumaid ohvitsere, kes tegutses aastatel 1696–1702 Liivimaa ja Riia kindralkubernerina ning ka Akadeemia (tänapäeval Tartu Ülikooli) kantslerina Tartus.
Ajapikku sai temast võtmeisik Rootsi riigi strateegiliste linnade turvalisemaks muutmisel. Eriti tuntud oli ta oma kindlustusehitiste poolest. Tema juhtimisel parandati ja täiendati kaitserajatisi Göteborgis, Malmös, Kalmaris, Karlskronas, Tallinnas, Riias, Neumundes, Wismarsi, Stades, Tartus, Kuressaares, Karlstenis ning ka Narvas. 1681. aastal esitas Dahlberg kuningas Karl XI-le Narva tugevdamiseks kolm ideelahendust, millest valituks osutus tema enda koostatud lahendus. See nägi ette keskaegsete linnamüüride kasutamisest loobumist ning uue kaitsevööndi sisseseadmist, mis muutis linna tunduvalt suuremaks. Narvast oli plaanis kujundada vallutamatu linn. Töödega alustati juba 1682. aastal. Kui poliitiline olukord Euroopas teravnes tõsteti küll tempot, kuid ometi ei jõutud Põhjasõja alguseks 1700. aastal kindlustustöödega valmis. Mõistagi kasutasid venelased 1704. aastal Narvat rünnates ära just seda kindluse osa, mis oli veel täielikult välja ehitamata.
Erik Dahlbergi lugu on aga vaid üks paljudest lugudest. Et tegemist on omamoodi linnapärimustega, millest on eelmistel sajanditel palju räägitud, tuleb mitmete osas neist jääda siiski allikakriitiliseks, sest nii mõnegi kohta otseseid allikaid säilinud ei ole. Küll aga võib pärast ekspositsiooni väisamist linnas jalutades märgata mitmeid pealtnäha peidetud kohti, mis Narvas tänini alles on. Otsi üles näiteks Honori bastion ning vaata, kust kohast Peeter I oma vägedega 1704. aastal pärast kindlusevalli varingut Narva sisse tungis.
Narva raekoja hoone asub aadressil Raekoja plats 1, Narva ja avatud iga päev. Ekspositsiooni avamisajad saab vaadata lingil. See sobib nii individuaalkülastajatele, peredele kui ka suurematele gruppidele. Korraga mahub keskus võõrustama kuni 40 inimest.
Virtuaalne Vana-Narva ekspositsioon loodi projekti „Vana-Narva uus elu“ raames, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ning rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.