Kas tead, et virtuaalsel ajarännakul jutustatakse ka kirevate elulugudega narvakate lugusid? Vahest on isegi põnevam kogeda Narvat kellegi teise silme läbi!
Kas oled kuulnud midagi Lavretsovidest ehk Narva metseenidest? Või miks on Narva vanalinnas Sergei Lavretsovi nimeline tänav? Ja millist rolli mängis Erik Dahlbergh Narva linna saatuses?
Sergei Lavretsov rahastas Narva haigla ehitamist ning just tema algatusel ja toetusel rajati siia kohalik sünnitusmaja. 1869. aastal abiellus Sergei Glafiraga, kes nakatas teda kunstipisikuga. Koos kogusid nad teoseid Venemaalt ja Lääne-Euroopast, kunstnike ateljeedest või kunstikaupmeestelt ning toetasid ka Eesti kunstnikke. Kui kogunenud oli juba märkimisväärne hulk teoseid, otsustasid nad oma kodu kord nädalas kõigile külastajatele avada. Pärast Glafira surma 1913. aastal avatigi nende endises kodus muuseum ning sellest sai toonase Vene tsaaririigi üks juhtivaid ja põnevamaid provintsiaalmuuseumeid. Kuigi Rüütli tänaval asuv hoone hävis Teise maailmasõja ajal ning mitmed teosed kas hävisid või kadusid, õnnestus suur osa sõja eel muuseumile kuulunud kunstikogust päästa. Tänapäeval asuvad mitmed teosed Narva Muuseumi kunstigaleriis. Külasta ka Narva Muuseumi ja uuri, millised teosed kaunistasid rohkem kui sada aastat tagasi perekond Lavretsovite kodu. Lavretsovite ja paljude teiste kohalike lugude abil võid avastada täiesti uusi külgi Narvast, kogeda ajalugu läbi toonaste elanike silmade, lahendada põnevaid ülesandeid ja külastada kohti, millest mõned tänaseni ka päriselt Narvas alles on.
Vallutamatu Narva looja Erik Dahlbergh oli üks oma aja kõige haritumaid ohvitsere, kes aastatel 1696–1702 Liivimaa ja Riia kindralkubernerina tegutses ja hiljem ka Akadeemia (tänapäeval Tartu Ülikooli) kantslerina Tartus. Ajapikku sai temast võtmeisik Rootsi riigi strateegiliste linnade turvalisemaks muutmisel. Eriti tuntud oli ta oma kindlustusehitiste poolest. Tema juhtimisel parandati ja täiendati kaitserajatisi Göteborgis, Malmös, Kalmaris, Karlskronas, Tallinnas, Riias, Neumundes, Wismarsi, Stades, Tartus, Kuressaares, Karlstenis ning ka Narvas. 1681. aastal esitas Dahlberg kuningas Karl XI-le Narva tugevdamiseks kolm ideelahendust, millest valituks osutus tema enda koostatud lahendus. See nägi ette keskaegsete linnamüüride kasutamisest loobumist ning uue kaitsevööndi sisseseadmist, mis muutis linna tunduvalt suuremaks. Narvast oli plaanis kujundada vallutamatu linn. Töödega alustati juba 1682. aastal. Kui poliitiline olukord Euroopas teravnes tõsteti küll tempot, kuid ometi ei jõutud Põhjasõja alguseks 1700. aastal kindlustustöödega valmis. Mõistagi kasutasid venelased 1704. aastal Narvat rünnates ära just seda kindluse osa, mis oli veel täielikult välja ehitamata. Küll aga võib pärast ekspositsiooni väisamist linnas jalutades märgata mitmeid pealtnäha peidetud kohti, mis Narvas tänini alles on. Otsi üles näiteks Honori bastion ning vaata, kust kohast Peeter I oma vägedega 1904. aastal pärast kindlusevalli varingut Narva sisse tungis.
Teiste lugude seas on ka Anna Regina Krameri põnev lugu. Kui Peeter I Narva enda kätte võitis, suunati Kramerite pere 1708. aastal Venemaale. Anna sattus saatuse tahtel Peterburi, tsaari õukonda. Seal oli ta tsaari perekonna soosingus ning aastate jooksul usaldati talle üha vastutusrikkamaid ülesandeid. Anna pöördus Narva tagasi alles 1928. aastal, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Keisrinna kinkis Annale Joala mõisa, mille aladele ehitati hiljem Kreenholmi manufaktuur. Samuti anti talle täielik ainuõigus palkide väljavedamiseks Narvast, mis oli tänu Narva jõele erakordselt tulus äri. Tol ajal oli Narva üks Põhja-Euroopa suuremaid metsatöötlemiskeskusi, mistõttu oli selline kingitus kuldaväärt. Kohalikud kuulujutud annavad põhjust oletada, et kui Katariina II 1764. aastal Eestis käis, olevat ta Narvast läbi sõites külastanud ka Anna Kramerit. Tuleb aga silmas pidada, et Anna Krameri lugu on aga vaid üks paljudest lugudest. Et tegemist on omamoodi linnapärimustega, millest on eelmistel sajanditel palju räägitud, tuleb mitmete osas neist jääda siiski allikakriitiliseks, sest nii mõnegi kohta otseseid allikaid säilinud ei ole.
Tahad teada rohkem – ootame Sind Narva raekojas, virtuaalsel ekspositsioonil „Vana-Narva uus elu“
