10. augustist on avatud taastatud Narva raekoja hoones virtuaalreaalsusekspositsioon. Põnev atraktsioon äratab virtuaalreaalsusprillide ja puutetundlike ekraanide abil ellu Narva linn, nagu teda tunti enne II maailmasõda ja Narva pommitamist. Ainulaadne ajarännak sobib nii koolinoortele kui ka täiskasvanud huvilistele. Kui otsid seiklusi, siis see on koht, kuhu Narvas minna!
Narva on pika ajalooga linn, mida on valitsenud nii taanlased, sakslased, venelased, rootslased kui ka eestlased. Iga sajand on Narvat muutnud. Korduvalt põlenud ja maha põletatud linn on peaaegu alati uuesti üles ehitatud. II maailmasõja ajal sai Narvast mõneks ajaks rindejoonel asuv linn, lahingutanner kahe suurriigi vahel. Eriti kohutavaks muutus olukord 1944. aasta märtsis, mil pealetungivad nõukogude väed pommitasid Narvat enneolematu hooga, hävitades peaaegu kogu Narva vanalinna. Sõjategevuse lõppedes linna naasnud inimesed leidsid eest vaid kunagise Läänemere barokkpärli varemed. Erinevalt varasematest kordadest endisi hooneid seekord enam uuesti üles ei ehitatud. Nüüd taastab linna endise hiilguse virtuaalne ekspositsioon „Vana-Narva uus elu“.
Tahvelarvutite abil saavad külalised vaadata fotosid ja vanalinna 3D-mudeli ning tutvuda linna sõjaeelse eluga tervikuna. Näitusesaali seintel on kaks suurt paneeli kombatavate makettidega. Ühel neist on 3D-prinditud Vana-Narva mudel, mis valmistatakse Narva Muuseumile kuuluvate Fjodor Šantsõni pabermaketi ja Narva linnuses asuva J. Kaljundi ning O. Kivisalu ajalooliselt tõetruu Narva maketi alusel. Teisel on Vana-Narva turuplatside fassaadide lõiked. Lisaks puudutatavatele makettidele on paneelidel vaegnägijatele mõeldud tekstid.
VR-prillidega külastajad leiavad end 17. sajandil rajatud Raekoja platsilt ning kõnnivad mööda Vana-Narva tänavaid. Lisaks arhitektuurile jutustatakse tänapäevase tehnoloogia abil ka kirevate elulugudega narvakate lugusid, mis aitavad külastajal avastada täiesti uusi külgi Narvast, kogeda ajalugu läbi toonaste elanike silmade, lahendada põnevaid ülesandeid ja külastada kohti, millest mõned tänaseni ka päriselt Narvas alles on.
Näiteks jutustab ekspositsioon teiste seas Anna Regina Krameri loo. Kui Peeter I Narva enda kätte võitis, suunati Kramerite pere 1708. aastal Venemaale. Anna sattus saatuse tahtel Peterburi, tsaari õukonda. Seal oli ta tsaari perekonna soosingus ning aastate jooksul usaldati talle üha vastutusrikkamaid ülesandeid. Anna pöördus Narva tagasi alles 1728. aastal, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Keisrinna kinkis Annale Joala mõisa, mille aladele ehitati hiljem Kreenholmi manufaktuur. Samuti anti talle täielik ainuõigus palkide väljavedamiseks Narvast, mis oli tänu Narva jõele erakordselt tulus äri. Tol ajal oli Narva üks Põhja-Euroopa suuremaid metsatöötlemiskeskusi, mistõttu oli selline kingitus kuldaväärt. Kohalikud kuulujutud annavad põhjust oletada, et kui Katariina II 1764. aastal Eestis käis, olevat ta Narvast läbi sõites külastanud ka Anna Kramerit. Elulugude osas tuleb siiski jääda allikakriitiliseks, sest need on eelkõige omamoodi linnapärimused, millest on eelmistel sajanditel palju räägitud, kuid otseseid allikaid elulugude kohta säilinud ei ole.
Virtuaalne Vana-Narva on mõeldud nii individuaalkülastajatele kui ka gruppidele. Korraga mahub keskus võõrustama 40 inimest. Oodatud on nii individuaalkülastajad, pered kui õpilased kogu klassiga.
Narva raekojahoone asub aadressil Raekoja plats 1 ja on avatud iga päev. Ekspositsiooni avamisajad saab vaadata lingil.
Virtuaalne Vana-Narva ekspositsioon loodi projekti „Vana-Narva uus elu“ raames, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ning rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.